Ökoskautide kodulehekülje banner Eesti keeles In English
Kui oled saanud hammustada

Suvisel ajal on hea metsas viibida. Loodus pakub meile ju nii palju vaatamisväärset. Kuid ettevaatust - metsas võib olla ka ohtlik! Jah, isegi Eestis. 

RÄSTIKUHAMMUSTUS
Euroopas elavatest madudest on kõige mürgisem liiva-rästik. Eestis esinev kirju rästik on küll vähem mürgine, kuid siiski eluohtlik. Niisiis igale loodusesõbrale on oluline teada, mida võtta ette, kui sind või sõpra on hammustanud rästik.
Rästikuhammustuse tunned ara 2 või 4 täpikujulise torkehaava järgi. Poole kuni kähe tunni pärast ilmuvad kannatanul mürgituse tunnused, milledeks on turse ja valu hammustus-piirkonnas, iiveldus ja oksendamine, kure pulss ja raske hingamine, nõrkus, unisus ja teadvusekadu - võib kujuneda anafülaktiline (ülitundlikkus kehavõõrale valkainele) ðokk.
Selleks, et aidata kannatanut võimalikult hästi, tuleb kõigepealt teda rahustada ja panna ta lamama. Seejärel tuleb eemaldada sõrmused ja käevõrud. Pane hammustuskohast ülespoole ja allapoole mõõduka survega rõhkside, mis suruks kinni ainult lümfisooned. Þguti käsutamine on rangelt keelatud! Haigele tuleb anda rohkesti juua, kuid mitte piima i a alkohoolseid jooke. Vii kannatanu kiiresti haiglasse, kus antakse talle vastumürki, mis võib päästa tema elu.
Peamised vead, mida tehakse rästikuhammustuse puhul on kannatanu asjatu liigutamine ja hammustada saanud jala kõrgemale tõstmine (sellisel juhul valgub mürk kogu jalga). Mitte mingil juhul ei tohi hakata mürki haavast välja imema, üritada hammustuskohta välja lõigata või põletada ega haava pesta.

PUUGIHAMMUSTUS

Iga loodusesõber peaks laskma end varakevadel vaktsineerida puukentsefaliidi vastu. Seda süsti saab teha perearstikeskuses ning see võtab vaid hetke.
Väikesed, aga äärmiselt ohtlikud võsa- ja laanepuuk, võivad inimesele üle kända kesknärvisüsteemi kahjustavat puukentsefaliidi viiruse või puukborrelioosi ehk Lyme'i tõve tekitajaid.
Kui avastad puugi, kes on ennast juba naha sisse imenud, tuleb ta kiiresti eemaldada, käsutades selleks järgnevaid võtteid: haara pintsettidega võimalikult sügavalt puugi peast ning tõmba puuk ettevaatlikult otsesuunas välja. Jälgi, et välja tuleksid ka puugi suised. Väljatõmbamise ajal ürita mitte suruda puugi kehale. Seejärel desinfitseeri hammustuskohta alkoholi või joodiga. Kui pärast puugihammustust märkad punetust või muid ebatavalisi sümptomeid nahal hammus-tuskoha juures, pöördu kiiresti arsti poole.
Selleks, et vältida puugihammustust, peaks kandma metsas viibides pikki heledaid riideid, kuna nendel on puuki kergem märgata. Püksisääred on soovitav toppida sokkide sisse, ikka selleks, et puugil oleks keerulisem naha lähedale pugeda.
Praegu on müügil ka lahuseid naha peale panekuks, mis hoiavad sääske, kuid ühtlasi ka puuke kehast eemale. Nendega võib tutvuda apteegis ning seejärel valida endale sobivaim.

HERILASED JA MESILASED
Kõige raskemate allergiliste reaktsioonide põhjustajaks on just nimelt meie kõigi kõdude juures tiirlevad herilased ja mesilased. Kui oled saanud nõelata, pead mesilase nõela eemaldama pintsettidega, herilase ja kimalase nõel eemaldub nahast koos putukaga.
Allergiareaktsiooni vältimiseks võib võtta antihistamiini (allergiavastane rohi). Tuntumatest nimetaksin Semprex, Kestine, Zyrtec ja Claritine. Kui tead, et oled tugevalt allergiline nendele putukatele, siis peab alati olema käepärast võtta Prednisolon süstitaval kujul. Nõelamiskohale aseta külm mähis. Kui nõelas rohkem kui üks putukas, peab üldreakt-siooni tekkimise ohu tõttu olema kannatanu arsti või meediku valve all vähemalt ühe tunni.

ARA TUNNE HIRMU!
Inimesed ei tohiks karta metsa minekut ainult seepärast, et seal on ohte, mis võivad kahjustada meie tervist. Aitab teadlikkusest, kuidas hädadest hoiduda ning mida ette võtta.

Lõbusat matkamist!

Kasutaja
Parool

Unustasin parooli
Juhuslik pilt galeriist
suvelaager102.jpg