Kuna meie korraldatud matk oli Ökoskautide siseüritus, ei olnud sellel infolehte, kõik vajalik sai osalejatele salgakoondusel ära räägitud. Seetõttu saadangi matka kirjelduse. Matka teemaks oli kodust põgenenud lapse otsimine. Eelgrupp, kelle ülesandeks oli jälgede maha jätmine ning laagri püstitamine, hakkas kella 11-st liikuma, põhigrupp läks kella 12-st järgi. Eelgrupis oli 2 liiget, põhigrupis aga 6 liiget, kellest 4 olid skaudid ja 2 hundud. Kogunemine oli kell 11 Pirita Vabaaja Keskus ees. Esimesel tund kulus hundudelt punktide vastu võtmiseks ja kella 12-st hakkas põhigrupp liikuma. Algul sõideti bussiga Miiduranna poe juurde, kust mindi edasi metsa. Seal ronisime mäest üles ja jätkasime teekonda. Varsti läks edasiliikumine peaaegu võimatuks, kogu tee oli kaldu ja me otsustasime alla tagasi minna. Kuna mägi oli üpriski järsu nurga all, võttis meil allaminek pool tundi aega. Siiski jõudsime lõpuks tee peale tagasi, kuid keerasime paarikümne meetri pärast metsa tagasi. Sealt juba paistiski esimene punkt, röövlikoobas. Sealt leidsid hundud pusa, kaardid ja tulesae pulga, mille järgi oletasid, et kadunud poiss oli eelmise öö seal veetnud. Ande "helistas" otsimisi juhtivasse ESÜ-sse, kust "teatati", et leitud asjad kuulusid kadunud poisile ning "anti käsk" sõjaväeosade juurde liikuda. Sinna läksime mööda teed. Kohale jõudnud, vaatasime üle pommivarjendi ja ühe lagunenud maja. Pommivarjendist leidsid hundud küünlad, mille järgi oletasid, et kadunud poiss oli siin viibinud, kuid mitte ööbinud. Edasi liikusime mööda metsa lõkkeplatsini. Tee peal õnnestus Maidul jalg katki kukkuda, mille me kinni sidusime ning lõkkeplatsil avastas Kristjan endalt puugi, mille Kaspar teiste juhiste järgi puhtalt välja tõmbas. Lõkkeplatsile oli eelgrupp jätnud joogivett ning me tegime seal pikema peatuse. Muuhulgas võtsime hundudelt vastu ka mõned järgupunktid. Veidi puhanud, liikusime edasi. Sedapuhku mööda teed, kuni jõudsime Leppneeme. Seal ootasid meid eelgrupi poolt püstitatud telgid ning soe söök. Kes soovis, sai peale väsitavat matka värskendava supluse teha. Peale söömist saatsid skaudid hundud marsa peale ja jäid ise ööseks laagrisse, lootuses "järgmisel päeval otsinguid jätkata". Õhtu möödus lõbusas tujus kordaläinud matka üle, tegime lõket, grillisime viinereid ning tegime lõkkenalju. Järgmise päeva hommikul jätkasime oma teekonda mööda metsaalust, kuni jõudsime bussipeatuseni. Seal istusid kõik bussi peale ning pöördusid igapäevaellu tagasi.

Legend:
Matka legendiks oli kodust põgenenud skaudi otsimine. Kirjelduse järgi oli ta 165 cm. Pikk, blond, keskmise pikkusega juustega, nimeks oli Siim ning lipkonnaks Tormilind. Rääkis eesti keelt, siniste silmadega ning suhteliselt nutikas poiss, kes metsas poleks küll hätta jäänud!

Osalejate arvamused:
Ande (korraldaja): Matk läks oodatust paremini korda, oli hämmastav, et hundud legendi nii kergesti uskuma jäid.
Aare (korraldaja, eelgrupist): Algul oli mul jumala raske sõita (eelgrupp läks teele jalgratastega), ma pidin kogu vee toidutegemiseks kaasa tarima, aga laagripaika jõudes läks tuju kohe rõõmsaks!
Ott (eelgrupist, kokk): Ei osanudki algul muud öelda, kui: Teil vedas, me sõime oma makarone maitseaineteta…
Mait (hundu): See on Ökoskautide läbi aegade parim matk!
Kristjan (hundu): Mul oli viimati sama lõbus oma sünnipäeval.
Kaspar: Hästi korraldatud matk, hundudel oli küll huvitav ja ega minulgi igav olnud….

Eelarve, toidukalkulatsioon:
Raha meil selle matka korraldamisele eriti ei kulunud, "Siimu" asjad, mis me metsa peitsime, võttis Aare oma kodust ning ainuke asi, mille peale raha kulus, oli toit (umbes 150.- kr.) ning hundude marsarahad (3x12=36 kr.). Kogu vajaminev raha võeti Ökoskautide liikmemaksust.