MITTETUTULUNDUSÜHINGU

ÖKOSKAUDID

PÕHIKIRI

Sissejuhatus
Mõiste Ökoskaudid sai laiemalt tuntuks seoses Pirital 1999. aastal tegutsema hakanud Ökoskautide Tallinna skaudilipkonna tegevusega. Ökoskautlus on eelkõige maailmavaade, mis juhindub skautlikust kasvatussüsteemist ning keskkonnateadlikust elustiilist. Ökoskaut ei ole pelgalt loodusesõber, nagu teised skaudid, vaid ta püüab pidevalt loodust sügavamalt tundma õppida ja keskkonnasõbralikult elada. Enamus Mittetulundusühing Ökoskaudid liikmeid kuuluvad ka Eesti Skautide Ühingusse ning selle kaudu ka Maailmaskautluse organisatsiooni World Organisation of the Scout Movement.

1. Üldsätted
1.1. Mittetulundusühingu nimetus on Mittetulundusühing Ökoskaudid (edaspidi "Ühing").
1.2. Mittetulundusühingu nimetus inglise keeles on Eco-Scouts of Estonia.
1.3. Ühingu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.4. Ühingu majandusaasta algus on 1. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril.
l.5. Ühing on asutatud 08. märtsil 2001. a.
1.6. Ühing on asutatud määramata tähajaks.

2. Ühingu õiguslik seisund
2.1.Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mis on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja omab Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud õigus- ja teovõimet. Ühingul on oma pitsat, sümboolika ja pangaarve.
2.2. Ühingu põhikirjajärgseks eesmärgiks on:
2.2.1. skautlikku õppemeetodit rakendades keskkonnateadlike noorte kasvatamine ja arendamine.
2.2.2. oma tegevuse kaudu üldise keskkonnateadlikkuse suurendamine ning keskkonnasäästlikkuse propageerimine.

3. Ühingu liikmed
3.1. Ühingu liikmeks võib olla iga füüsiline isik, kes on nõus ellu viima Ühingu eesmärke.
3.2. Ühingu füüsilisest isikust liikmed jagunevad:
3.2.1. lihtliikmed;
3.2.2. toetajaliikmed.
3.3. Ühingusse astumiseks peab soovija esitama avalduse Ühingu juhatusele. Avalduses peab soovija märkima, et ta on tutvunud Ühingu põhikirjaga ning kohustub seda järgima. Samuti tuleb füüsilisest isikust liikmel määrata avalduses oma liikmestaatus vastavalt punktile 3.2.
3.4. Ühingu juhatus vaatab avalduse läbi ning teeb otsuse 1 (üks) kuu jooksul, alates avalduse saamisest.
3.4.1. Pärast juhatuse positiivset otsust peab soovija tasuma liikmemaksu 1 (üks) kuu jooksul.
3.5. Juhatus võib keelduda liikmeks vastuvõtmisest, kui taotleja:
3.5. l . on esitanud nõuetele mittevastava avalduse;
3.5.2. ei vasta ühingu põhikirja nõuetele.
3.6. Ühingu liikmel on õigus avalduse alusel ühingust välja astuda, teatades sellest juhatusele 1 (üks) kuu ette.
3.7. Ühingu liige võidakse Ühingust välja arvata juhatuse otsuse alusel, kui liige:
3.7.1. ei ole kolme kuu jooksul peale juhatuse poolt määratud tähtaega tasunud iga-aastast liikmemaksu;
3.7.2. ei täida Ühingu põhikirja sätteid.
3.7.3. ei täida Ühingu juhatuse otsuseid.
3.7.4. isik on olulisel määral kahjustanud Ühingu huve või mainet.
3.8. Isik loetakse Ühingust väljaarvatuks vastava otsuse tegemisele järgnevast päevast.
Ühingust väljaarvamisel või väljaastumisel sisseastumismaksu ja liikmemaksu ei tagastata.
3.9. Ühingust väljaarvatud liikmele teatatakse kirjalikult tema Ühingust väljaarvamise otsusest ja selle põhjustest.
3.10. Ühingu liikmel on õigus:
3.10.1. valida ja olla valitud Ühingu juhtorganitesse;
3.10.2. osaleda üldkoosolekus ja saada seal informatsiooni Ühingu juhtorganite tegevusest ning väljavõtteid ja reproduktsioone Ühingu üldkogu otsustest;
3.11. Ühingu liige on kohustatud:
3.11.1. järgima Ühingu põhikirja ja kodukorda;
3.11.2. täitma Ühingu juhatuse otsuseid;
3.11.3. tasuma õigeaegselt liikmemaksu;
3.11.4. võtma aktiivselt osa Ühingu tegevusest;
3.11.5. mitte avaldama kolmandatele või Ühingusse mittekuuluvatele isikutele informatsiooni Ühingu tegevusest ja Ühingu juhatuse otsustest, mis on juhatuse otsusega kuulutatud avaldamisele mittekuuluvaks või mis kajastab Ühingu sisest strateegilist tegevust.

4. Üldkoosolek
4.1. Ühingu üldkoosoleku kõiki ülesandeid täidab Ühingu liikmete poolt ja nende seast valitud Volinike koosolek. Volinike koosolekus võivad osaleda kõik Ühingu liikmed.
4.1.1. Volinikud valitakse 1 (üks) kuu jooksul enne Volinike koosolekut;
4.1.2 Volinik peab olema vähemalt 16-aastane, vähemalt piiratud teovõimega füüsiline isik.
4.1.3. Volinike valimist korraldab Juhatus.
4.2. Volinike arv tuleneb Ühingu liikmete arvust ja staatusest ning volinikud valitakse kõikide Ühingu liikmete seast arvestuslikult:
4.2.1. üks volinik 10 (kümme) lihtliikme kohta, kusjuures sinna hulka ei arvestata juhatuse liikmeid ning toetajaliikmeid;
4.2.2. iga toetajaliige omab Volinike koosolekul üht häält.
4.2.3. iga juhatuse liige omab Volinike koosolekul üht häält.
4.3. Volinike koosolekul puuduva voliniku eest võib hääletada ka teine volinik, kui puuduv volinik on esitanud selleks kirjaliku volituse hiljemalt enne koosoleku rakendamist. Iga volinik võib omada lisaks enda häälele ka veel ühte temale volitatud häält.
4.4. Juhatus kutsub Volinike koosoleku kokku vähemalt kord aastas, hiljemalt viie kuu jooksul peale Ühingu majandusaasta lõppemist.
4.5. Juhatus peab Volinike koosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest.
4.6. Volinike koosolek kutsutakse kokku kutsetega, millised peavad olema edastatud vähemalt 14 (neliteist) päeva enne üldkoosoleku toimumist.
4.7. Volinike koosoleku pädevusse kuulub:
4.7.1. põhikirja muutmine;
4.7.2. Ühingu eesmärkide muutmine;
4.7.3. Ühingu kodukorra kinnitamine;
4.7.4. juhatuse liikmete määramine ja nende töö tasustamine;
4.7.5. revidendi määramine ja tema töö tasustamine;
4.7.6. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse pädevusse.
4.8. Volinike koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud volinikest.
4.9. Volinike koosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Ühingu liikmed.
4.10. Volinike koosoleku protokolli märgitakse tehtud otsused ning hääletamise tulemused, samuti tehtud ettepanekud ja nende hääletamise tulemused. Protokolli allkirjastavad üldkoosoleku juhataja ja protokollija.
4.11. Ühingu põhikirja muutmine nõuab Volinike koosoleku 2/3 häälteenamust;
4.12. Volinike koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole volinikest. Kui vajalik kvoorum puudub, peab juhatus kokku kutsuma uue Volinike koosoleku, mis toimub mitte varem kui seitse päeva pärast esimest Volinike koosolekut.
4.13. Kõik isikuvalimised on salajased.
4.14. Liige ei saa ise ega ka esindaja vahendusel hääletada küsimustes, mis puudutab tema vastu hagi esitamist või tema vabastamist ametikohalt, kahju hüvitamist või muid kohustusi Ühingu suhtes.
4.15. Volinike koosolek võib muuta juhatuse otsuseid.

5. Ühingu juhatus
5.1. Ühingu täidesaatvaks organiks on juhatus, mille koosseisu kuulub kaks kuni viis liiget.
5.1.1. Juhatus valitakse kolmeks aastaks.
5.1.2. Juhatusse võib kandideerida vähemalt 18 aastane teovõimeline füüsilisest isikust Ühingu liige.
5.2. Juhatus määrab oma ametiajaks juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe.
5.3. Juhatuse pädevusse kuulub:
5.3.1. Ühingu tegevuse juhtimine;
5.3.2. Ühingu tegevuskava ja majandusaasta eelarve koostamine ning kinnitamine;
5.3.3. Ühingu majandusaasta tegevus- ja majandusaruande koostamine ning Volinike koosolekule esitamine;
5.3.4. Ühingusiseste juhendite ning eeskirjade kinnitamine;
5.4. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
5.5. Juhatus võib vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
5.6. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Iga juhatuse liige omab üht häält.
5.7. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju Ühingule, vastutavad tekkinud kahju hüvitamise eest kahju tekitamise ulatuses. Otsuse nõuete esitamise kohta teeb Volinike koosolek.

6. Ühingu osakonnad
6.1. Ühingul võivad olla osakonnad.
6.1.1. Ühingu osakonnad ei ole juriidilised isikud.
6.2. Ühingu osakondade nimetused, tegevussuunad, õigused ja kohustused määratakse Ühingu kodukorras.
6.3. Ühingu osakonna kõrgeimaks organiks on osakonna juhatus, mille koosseisu kuulub üks kuni viis liiget ja mille kinnitab Ühingu juhatus.
6.4. Osakonna juhatuse koosolek toimub samadel alustel, mis Ühingu juhatuse koosolek.
6.5. Ühingu osakond koostab tegevuskava, mille kinnitab Ühingu juhatus.
6.6. Osakondade juhatused on kohustatud esitama oma tegevuse kohta aruande Ühingu juhatusele hiljemalt Ühingu majandusaasta lõpuks.

7. Ühingu esindamine
7.1. Kõik juhatuse liikmed võivad Ühingut esindada üksinda kõikides õigustoimingutes mille väärtus on 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni või vähem.
7.2. Kõiki õigustoiminguid, mis ületavad 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni, võivad teostada vähemalt 2 (kaks) juhatuse liiget koos.

8. Järelevalve
8.1. Volinike koosolek teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revidendid või audiitorkontrolli.
8.1.1. Revidendi volituste tähtaeg on kolm aastat.
8.1.2. Revidendiks ei või olla Ühingu juhatuse liige ega Ühingu raamatupidaja.

9. Ühingu vara ja majandustegevus
9.1. Ühingu vara tekib:
9.1.1. liikmemaksudest;
9.1.2. varalistest annetustest ja eraldistest;
9.1.3. tulust kirjanduse ja muude esemete müügist ja levitamisest,
9.1.4. Ühingu liikme kirjalikul nõusolekul tema käsitöö esemete ja intellektuaalse omandi müügist,
9.1.5. Ühingu vara kasutada andmisest ja väljarentimisest,
9.1.6. põhikirjaliste eesmärkidega kooskõlas olevate tuluürituste korraldamisest;
9.1.7. muudest sissetulekuallikatest, mis on kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega, kinnitatud juhatuse poolt ja mis on vajalikud Ühingu põhikirjaliste tegevuste elluviimiseks.
9.2. Ühingu liikmemaks tuleb tasuda kord aastas ühekordse maksena.
9.3. Ühingu liikmemaksu suuruse ning tasumise korra kehtestab Ühingu juhatus.
9.4. Ühingu liige võidakse vabastada liikmemaksust Ühingu juhatuse otsusega.

10. Lõpetamine
10.1. Ühingu lõpetamine toimub Mittetulundusühingute seaduses sätestatud korra alusel.
10.2. Ühing lõpetatakse:
10.2.1. Üldkoosoleku otsusega;
10.2.2. Ühingu pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;
10.2.3. Ühingu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
10.2.4. Volinike koosoleku võimetuse korral määrata seaduse ja põhikirjaga ettenähtud organite liikmed 3 (kolm) järjestikusel koosolekul.
10.3. Vara jaotamine:
10.3.1. Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist antakse allesjäänud vara üle Vabariigi Valitsuse poolt Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingule või avalik-õiguslikule juriidiliste isikule.
10.3.2. Üleantava vara nimekirja kinnitab volinike koosolek.
10.3.3. Vara ei või välja jagada enne kuue kuu möödumist likvideerimisteate avaldamisest.

Käesolev põhikiri on kinnitatud Mittetulundusühingu Ökoskaudid volinike koosolekul Tallinnas 26. jaanuaril 2008. aastal.