Vesala laager oli Pirita Ökoskautide esimene talvelaager. Kuna Eestis ei ole Märtsis enam mingit talve, toimus see Soomes, Jyväskylä lähedal Vesalas. Ja pealegi on laagri pidamine välismaal palju huvitavam kui kodumaal.
Eestist läksime me laevale 16 märtsi õhtul ja jõudsime samal õhtul ka Soome. Siiski veetsime me öö laeval ja sõime hommikul kiiruga rootsi lauas. Peale sööki läksime me laevalt maha ja meie õnneks oli buss täpselt peatuses. Bussiga sõitsime me rongijaama ja sealt kahekordse Inter City 2-ga Jyväskylässe. Jyväskyläs oli meil vastas tellitud buss, millega meid laagripaika viidi. Laagri ajaks anti meie käsutusse kahekordne, neljaste tubadega maja. Esimene päev kulus meil laagripaigaga tutvumiseks ja suusatamiseks. Samal päeval oli ka laagri avamine. Avamisel oli muude tegevuste seas laagrile nime väljamõtlemise võistlus, mille võitis Taay, pakkudes välja nime "Saunamõnu Laager". Võitja sai auhinnaks 30 marka, mille ta sai kätte laagri lõpetamisel. Igal õhtul käisime me ka saunas.
Samuti käisime me iga päev suusatamas ja süüa sai 5 korda päevas, aga peale selle pidi iga salk ühel õhtul mingi ürituse korraldama. Korraldamisjärjekord loositi välja ja esimesena oli kord Pistrike käes. Pistrikud tegid järvele (kus pidi olema meetripaksune jääkiht) jalkaväljaku ja korraldasid seal jalkavõistlused. Koostati kaks tiimi: Paljad Lehmad vs. Lombiotsa Hullud Lehmad. Mäng oli väga põnev ja kuigi Hullud Lehmad läksid 2:0 ette, suutsid Paljad Lehmad 3:3 viigistada. Kuna kumbki meeskond polnud viigiga rahul, korraldasime me järgmisel päeval korduskohtumise. See mäng oli samuti väga põnev, aga väravaid oli vähem. Esimene poolaeg jäigi 0:0, aga teise poolaja viimasel kümnel minutil õnnestus Hulludel Lehmadel 1:0 väravavaht Ande ja poolkaitsja Toomase imelisest söödumängust ette minna ja seda seisu mängu lõpuni ka hoida. Siiski oli Paljastel Lehmadel väga hea võimalus esimesel poolajal ette minna, kuid Maagu tõrjus penalti kindlalt.
Samal õhtul oli Kobraste kord midagi korraldada, aga nad jätsid selle tegemata. Samuti käitusid ka Gepardid ja terve päev möödus suusatades ja süües. Siiski toodi Gepardite päeva õhtul kohale suur ahjuga sõjaväetelk, mis pandi kohe ka üles. Algul tahtis enamus öösel telgis magada, aga õhtuks jäi alles vaid 5 inimest: Ande, Maagu, Taay, Hardi ja Taneli (kuigi ega meid rohkem telki polekski mahtunud). Algul oli seal küll soe ja mõnus, aga kui Hardi jättis kütmata ja jäi magama (mida ta tegi öö jooksul kolm korda!!!) läks väga külmaks. Niisiis kolisimegi mina ja Taay telgist keset ööd majja üle.
Järgmisel õhtul oli Termiitide salga kord midagi korraldada. Nad korraldasid teatevõistluse, mis valiti ka laagri parimaks ürituseks. Teatevõistluse esimeseks osaks oli söögimaja juurde suusatada, sealt salakiri leida, ära lahendada, tagasi suusatada ja vastata salakirjas lahendatud küsimusele. Esimesena jõudsid tagasi Pistrikud, aga küsimusele (Milleks oli: Kus asub Mafeking?) vastamine võttis neil aega. Siiski vastati see ära ja juba olidki finiðis Gepardid. Nendel võttis vastamine veel rohkem aega, aga küsimus vastati seegi kord ära. Peale väikest ootamist olid finiðis Koprad (kelle võistkonnas olid ka kõige nooremad liikmed). Nemad vastasid aga ainsatena kohe ära, et Mafeking asub Lõuna - Aafrikas. Viimaseks etapiks oli lõkke tegemine ja lõkkeaseme kohal oleva nööri läbipõletamine. Sellega said kõige kiiremini hakkama Pistrikud, aga nad jõudsid finiðisse ka tükk aega varem kui teised. Teised olid Gepardid ja viimaseks jäid Koprad. Ka sellel õhtul oli võimalus telgis magada. Ja niisiis läkski sama kamp, kes eelmiselgi õhtul, telki. Kütmine pidi tulema vahetustega, nii et külmaks poleks tohtinud minna. Aga siiski läks. Ja seda siis, kui oli Hardi kord kütta. Peale külma peale ärkamist kolisid kõik majja.
Viimasel päeval oli laagri lõpetamine. Autasustati laagri nime mõtlejat, jagati meeneid ja salgajuhid said mälestuseks T - särgid. Terve ülejäänud päev kulus meil tubade koristamiseks ja laeva peale minekuks.
Me veetsime öö laevas ja asusime hommikul teele. Laevas sai iga Ökoskautide liige 30 marga eest süüa. Tagasi Tallinnasse jõudsime samal hommikul. See laager jääb kõigile osalejatele kindlasti kauaks meelde.