Mõelgem ajaloole ja nentigem - meid on aina vallutatud ja valitsetud,
allutada aga ei ole ükski võõrvõim meid suutnud.
Kui näiteks linnades kadaklus pead tõstis ja keegi ei tahtnud
olla eesti mats, siis oli just viimane see, kes rahvast ja maad alal hoidis.
Nii on olnud sajandeid. Tänagi oleme suutnud säilitada puhta
õhu ja vee, kaitsva metsasalu ja peresid kooshoidva kodumuru. Ent
raha võimu aiva tungivama rünnakuga meie hingedele oleme juba
kaotamas paljugi alalhoidlikkusest, mis meid väikerahvana siiani
säilitada on suutnud. Kas suudame ka edaspidi vastu pidada, see on
suures osas meie endi kätes.
"Ökoskaut 2002 - noorjahimees"
Mitmest ajakirja numbrist on tuttav selle projekti nimetus, milles sisaldub
ka üleskutse olla ühe tulevikku suunatud protsessi algatajate
seas. Juba alguses oli tegijatele selge-ees seisab huvipakkuv eksperiment,
mille käigus on sihikul neli sihtgruppi - ökoskaudid, noorkotkad,
noorjahimehed ja projektiga kaasa haaratud organiseerumata poisid- ning
tüdrukud. Viimaseid tuli laagrisse ainult neli.
Suurem osa sellest keskkonnaalasest programmist on tänaseks
ellu viidud. Järjekordselt selgus, et lihtsam on metsas saaklooma
küttimist õpetada kui luua organisatsiooniline alus järelkasvule
looduses ja arusaamiseks metsades toimuvatest protsessidest, järelduste
tegemiseks ning loodusega kokkusulava elulaadi omaksvõtmisest.
Iga organiseerumine nõuab etteotsa laia silmaringiga ja laiemate
oskustega, pedagoogivõimetega juhte. Neid napib kõikjal,
pealegi on nad stimuleerimata, liialt igapäevaprobleemidega koormatud.
Mitmeid kordi on jahimeeste kokkutulekutel nenditud, et Eesti Jahimeeste
Seltsi liikmeskonna näol on meie riigis tegemist ühe suurema
relvastatud jõuga, kel kodus tulirelv, ja samas ka selle meisterlik
kasutaja. Sellest ei saa loomulikult aga järeldada, et Eestimaa rahvastik
koosnebki ainult jahimeestest. Kaugel sellest. Kuidas aga saavutada vajaduste,
arusaamade ja suhete säiluv tasakaal nii praegu kui tulevikus?
Siit tulenebki tõsisem suhtumine noorsoosse kui tuleviku ühiskonna
hoidjasse ja kujundajasse, kelle tegevus ei jäta sugugi puutumata
ka neid, kes täies elujõus täna ühiskonnas toimivaid
protsesse juhivad või ellu viivad. Euroopa Liidugi suhtes on juba
noored aktiivselt sõna võtmas, rääkimata siseriiklikest
probleemidest. Nooruse tulisusele tuleb liita elukogemus ja siin ongi
need kuumad kokkupuutepunktid, mis jahimehigi ikka tihedamalt puudutavad.
Oma kogemused ja oskused ning looduse tundmine on vaja edasi anda. Vajalikud
uued mõisted ja teadmised aga enesele selgeks teha. On ju maailm
täna avatum ja keerukamgi kui lähiminevikus. Noorte kokkutulekul
Vormsil olid jahindusest seekord köhal Harju, Saare ja Lääne-Viru
esindajad. Arvan, et Eesti Jahimeeste Seltsi organiseerunud noorsootöö
nihkus ehk kukesammukese võrra edasi, kuigi tegemist oli puhta
entusiasmiga. Mis saab edasi?
Praostkonna laulupäeval ka president Arnold Rüütel
Vormsi
vallavanem Ants Varblane kutsus laagrirahvast kohalikul praostkonna laulupäeval
osalema. Skaudid sõidutasid köhale oma orkestri ja laagri
köök keetis laulupäevalistele suppi. Selle tasuks jäi
vallale laagri tarvis Kaitseliidult laenatud välikatelde ja suure
telgi ülevedu.
Kuna rongkäigust said osa võtta vaid vormikandvad laagrilised,
tulidki 29. juulil ühisesse rivvi ökoskaudid, noorkotkad ja
ühtses vormis köhale saabunud Tornimäe noorjahimehed. Viimased
olid ainsad jahiseltside esindajatest, kes avaldasid soovi teha laagri
kaasa täies kestvuses - st nädal. Sündmuse pidulikkust
kergitas Eesti Vabariigi presidendi Arnold Rüütli ja tema abikaasa
kohalolek. Presidendile hakkas silma Vabadussõja mälestusmärgi
juurde auvahtkonnana ülesrivistunud skautide ja noorkotkaste rivi
ning ta tervitas neid ning vestles pikalt laagrivanemaga. Mälestuseks
sellest kohtumisest jäi presidendile keskkonnalaagri kaelarätt
ökoskautide käisemärgiga.
Tulikuumad matkapäevad
Laagrielu
vallandus 30. juulil. Kahepäevase väliööbimise ja
matkaga. Ettevalmistusi matkaks juhtis vanakotkas Harri Henn Kaitseliidust.
Jaguneti 4 grupiks, neist kahes olid kogenumad kaardilugejad-orienteerujad
ja teised pidid neile järgnema teemärkidele toetudes. Igas kontrollpunktis
leidus mingi looduslik eripära, kas siis oli seal orhideede kasvukoht,
korallriff või paik, kus olid selgitusi jagamas kohalikud loodusetundjad.
Tuli jälgida maastikku, loodust, loomi, linde ja nende esinemine
matkapäevikus ara märkida. Grupid pidid liikuma üksteisele
vastu, ühed ida, teised lääne suunast ettenähtud matka-marsruuti
läbides ja kohtuma väliööbimiseks määratud
köhal Rälbys. Nii said grupid nimetused: Ida I, Ida II ning
Lääne I ja Lääne II. Starditi kasvavas kuumuses, taevaveerel
äike mürisemas ja õhus sumisemas mitmesugused putukad.
Laagri juhtkond meedikuga olid häireolukorras ja autod valmis iga
hetk välja sõitma, et nõrgemaid rajalt ara tuua või
neile abi anda. Matkale minejaid oli erinevaid. Tornimäe noorjahimehed
olid enne teele asumist veidi nurisenud, et matk näib kerge jalutuskäiguna
looduses. Kuid arvestada tuli ka nendega, kes olid tulnud laagrisse oma
mehisust proovile panema ja kel puudusid rängemate matkamarsruutide
kogemused. Kuumad ilmad aga tegidmatka tavalisest raskemaks ka kogenud
metsaskäijatele. Kaks päeva hoidis juhtkond võistlejaid
kontrolli all ja kui välja arvata herilasepessa sattunud matkamehele
arstiabi andmine kohalikus ambulatooriumis, siis midagi tõsist
ei juhtunud. Vapralt tegid oma 20-kilomeetrise päevateekonna läbi
isegi kõige nooremad laagrihundud, kellele oli arvestatud läbida
vaid pool marsruudist. Ööbimiskohta jõudsid nad isegi
reipamatena kui suuremad rännumehed.
Keskkonnalaager ja noorjahimeeste kokkutulek
Laagri
programmis oli kavandatud ökolaagri üleminek noorjahimeeste
kokkutulekuks 2. augustil. Selleks oli tegevustikku lülitatud jahinduspäevad
ja kava, mis jäljendas jahimeeste kokkutulekutel korraldatavaid võistlusi.
Toimusid laskevõistlused, mitmevõistlus ja viktoriin. Iga
soovija võis jalgrattal sõita ka kombineeritud vigurkrossirada.
Harju võistkond organiseeris spinnigu heitmise. Kalapüük
ebaõnnestus, sest kala lihtsalt ei võtnud: poisid leotasid
õngi meres muidugi lootusrikkalt ja pikalt.
Viimasel laagripäeval oli värav lahti lapsevanematele, kes seda
päeva käsutasid Vormsi saarega tutvumiseks juba omaenda pereliikmest
vilunud retkejuhti käe all. Oli ju kahepäevane matk sellest
osasvõtjatele andnud Vormsi saare kohta päris põhjalikke
teadmisi. Ja lõppeks tuli autasustamine, laagrilipu langetamine,
laagriplatsi korrastamine ning asjade kokkupakkimine. Paljudki kohalesõitnud
lapsevanematest, kelle pojad esmakordselt sellisest telklaagrist osa võtsid,
tänasid korraldajaid mehise laagri eest ja lubasid noori ka edaspidi
saata taolistest ettevõtmistest osa võtma.
Tulemused ja järeldused
Laagris
kohtusid nelja eri noortegrupi esindajad: noorjahimehed, ökoskaudid,
noorkotkad ja lihtsalt laagrisse tulnud noorukid. Laagri kaelarätt
liitis nad üheks, kus igaüks andis teistele midagi oma oskustest
ning sai tutvustada oma organisatsiooni eesmärke ja ideaale. Koostöö
sujus ja tekkis ka edaspidiste ühisürituste korraldamise soov.
Juhtide vahel arenesid tulusad kontaktid ja arusaam, et meil on ühised
eesmärgid, mida saab ellu viia vaid erinevaid teadmisi, oskusi ja
vahendeid liites. Veendusime, et meetod "õpime tegutsedes"
on vajalik nii skautidele, noorkotkastele kui noorjahimeestele. Leidsime
ka, et hädasti oleks tarvis koostada vastav käsiraamat noortejuhile,
kus oleks kirjas eelmainitud organisatsioonide kogemused ja juhised noorsootöö
jaoks. Märgi "Noorjahimees" statuut nõuab koostamist,
kinnitamist ja erialana sisseviimist peale noorjahimeeste ka ökoskautidele
ja noorkotkastele, kes saaksid läbida siis ka vastavad katsed. Ütleme
tänusõnad noorkotkaste juhile Harri Hennule, noorjahimeeste
juhtidele Raivo Reinartile ja Aldo Laidile laager-kokkutuleku kordamineku
eest. Täname Läänemaa ja Vormsi jahimehi koostöö
eest laagri korraldamisel, samuti Vormsi Jahiseltsi ja valda ning Läänemaa
Kaitseliidu juhtkonda materiaalse abi eest. Projekti läbiviimiseks
andis oma toe Keskkonnainvesteeringute Keskus, milleta poleks seda alustada
saanudki. Samuti olid projektile tugevaks toeks EJS ning EJSL ja lapsevanemad.
Jääb loota, et algatatud üritus ei sure, muutes ehk vaid
vorme, jätkub ka edaspidi. Ootame edasiviivat kriitikat tänavuseks
aastaks lõppeva programmi läbiviimise kohta ning nii mõtteid,
kui ka soovitusi edaspidiseks.
Kuna laagri viimased noorjahimeeste kokkutulekuks nimetatud
päevad paraku täit kokkutuleku mõõtu välja
ei andnud, ei selgitatud seekord ka kokkutuleku üldvõitjat.
See omanäoline algatus, millest osavõtjaid kogunes siiski
üle saja, on tagantjärele toimetuseni jõudnud vastukajade
põhjal loetud korda läinuks ja siit on juba edasiarenguks
mitmeid võimalusi ning arutlusruumi.