Artiklid meist ja meie tegemistest
Võrumaa teataja, 02. aug 2003, Taavi Linnamäe
Ökoskaudid tutvuvad Rõuge ümbrusega
Rõuge vallas Mäe-Kiidil jätkub noortelaager, kus kümne
päeva jooksul õpitakse rakendama omandatud teadmisi loodusest
ja tegeldakse sportliku meelelahutusega.
Ökoskaut-noorjahimees - just sellise nimetuse on pannud korraldajad
tänavusele laagrile. Nagu nimigi ütleb, on tegu keskkonnaskautidega,
kes pööravad erilist tähelepanu just looduse tundmisele
ja väärtustamisele ning elukeskkonna säästmisele.
Kuna ökoskaute toetab Eesti Jahimeeste Selts, lihvitakse laagris
ka jahioskusi, alates jälgede tundmisest ja lõpetades jahipüssist
laskmisega.
Laagrivanem Leho Männiksoo on noortega tegelnud juba 1967. aastast.
Nõukogude ajal ei saanud tema juhitud noorteliikumist mõistetavatel
põhjustel skautluseks nimetada. Sisu poolest oli tegemist siiski
skautlusega, või nagu ütleb Männiksoo ise - variskautlusega.
Tänavu toimub Männiksoo juhendamise all juba neljas üle-eestiline
laager. Tegu pole skaudilaagriga sõna otseses mõttes - enamik
laagrilisi pole organisatsiooni liikmed. Küll on aga skaudid laagri
korraldajad.
Tänavuses laagris MäeKiidil on koos 95 noort Eesti eri paigust.
Rõuge valiti laagripaigaks, kuna Lõuna-Eestis pole veel
käidud. "Olemegi võtnud suunaks teha iga laager erineva
loodusega paigas," sõnas Männiksoo.
Teisipäeval ja kolmapäeval käisid laagrilised matkal. Kahe
päeva jooksul läbiti jalgsi umbes 30 kilomeetrit. Kontrollpunktides
tulid täita ülesandeid: näiteks pidid noored käepärastest
vahenditest ehitama ojale vesiratta, et mõista hüdroenergia
põhitõdesid. "Tavaliselt on matkad paarkümmend
kilomeetrit pikemad, tänavu oli selleks lihtsalt liiga palav,"
lisas Männiksoo.
Laagri kavas on skautlikud-sportlikud tegevused: harjutatakse laskmist,
lõkke tegemist, tutvutakse ümbruskonna loodusega. Traditsiooniliselt
tehakse ka skaudi heategu - midagi positiivset laagri ümbruses, kas
siis heakorrastatakse, ehitatakse või ollakse kasulikud mõnel
muul moel.
Laagri tegevusjuhi Lauri Läänemetsa sõnul teeb tänavuse
laagri aja- ja tegevuskavas omad korrektiivid ilm: 30kraadise kuumaga
lihtsalt ei jõua nii palju rassida ja iga natukese aja tagant peab
end ujumisega jahutama.
"Kodus pole midagi teha, siin saan ise otsustada," oli Tallinnast
Piritalt laagrisse tulnud Kristjan (10) rahul.
Läänemetsa sõnul on noortel otsustamisvabadust üsna
palju, sest laagris ei valitse militaarne kord. "Siiski on meil omad
meetmed ülemeelikuse ohjeldamiseks," lisas ta ja rääkis
loo, kuidas öörahu rikkujad pidid läbima mitmekilomeetrise
matka, et mõned käbid maha matta. "Rännak täitis
oma eesmärgi ning tagasi tulles jäid kõik magama,"
oli Läänemets rahul.
Küsimusele, kas ligi saja 10-16aastase noorega probleeme ei teki,
vastas Leho Männiksoo, et vahel on tõesti ette tulnud ka tõsisemaid
korrarikkumisi. Nii jõi üks murdeeas noormees ennast kord
purju, vanemad kutsuti järele ning ta saadeti ilma pikema jututa
koju. "Ega ta tahtnudki siin olla, ta oli vägisi siia saadetud,"
nägi laagrivanem nooruki käitumises vastuhakku pigem oma vanematele.
Üks vähestest laagris olnud tüdrukutest, Karolin (15) Tallinnast,
jäi toimuvaga rahule. "Võiks isegi pikem olla,"
ei häirinud teda kümnepäevane telgis elamine. Ainuke, mis
teda ja ka teisi laagrilisi veidi segab, on liigne palavus.
Vaata artiklit Adober Reader PDF-failina
|