Kas teie käisite Vihterpalu metsapõlengut kustutamas või Nõval naftareostuses kannatada saanud linde puhastamas? Kui ei, siis loodetavasti käite vähemalt kohtuistungeid jälgimas või juhendate mõnd laste huviringi... 

Aastaid reservpäästerühmas vabatahtlikuna tegutsenud 31-aastase Karmen Paltsi meelest jagunevad inimesed kaheks: need, kes mõistavad vabatahtlikku tööd, ja need, kes seda ei mõista. Vabatahtlikud on inimesed, kes näevad oma pisikest osa suures pildis. Teevad selle ära ja maailm on 0,000001 protsenti parem. Neid saadab teadmine: ma olen vähemalt midagi ära teinud.

Reservpäästerühm aitab professionaalseid päästjaid õnnetuste korral. Viimati käis Palts abiks Vihterpalu tulekahjul, kus ta registreeris kõik appi tulnud vabatahtlikud ning jagas nad rühmadesse.

Nõval aitas naine reostuses kannatada saanud linde kokku korjata ja puhastada ning koos politseiga on ta otsinud metsa eksinud inimesi.

«Ma ei saa teisiti,» ütleb igapäevaelus arstina leiba teeniv Palts. «Kui näen, et on vaja midagi teha, siis ma seda ka teen! Pealegi on need asjad, millega tegelen, huvitavad ja tugeva täiendõppe eest!»

Reservpäästeüksuses saab igaüks vabatahtlikuna kaasa lüüa, tingimus on, et tuleb läbida koolitus, mis annab algteadmised esmaabist ja tuletõrjumisest – tegelikult ka igapäevaelus vajalikud teadmised. Reservpäästeüksuse vabatahtlike hulka kuulub nii torumehi kui ka juriste, naisi on veidi rohkem kui mehi, vanus jääb 18 ja 60 eluaasta vahele.

Käia võib ka kohtuistungitel

Kellele tulekahjud ja metsas kadunud inimeste otsimine hirmutav tundub, võivad osa oma vabast ajast veeta näiteks turvaliste kohtuseinte vahel.

Sellist võimalust pakub MTÜ Korruptsioonivaba Eesti, kes otsib vabatahtlikke projektis «Eesti kohtud – osa võimustruktuurist, mis väärib jälgimist» osalemiseks.

«Selle uuringu esimese etapi eesmärk on saada infot, mida arvavad inimesed kohtumajadest ja istungitest, kas kohtuhooned loovad soliidse tunde, milline on neis olme,» räägib MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Tarmu Tammerk.

«Samuti püüame saada selgust, kas tavainimene oskaks kohtus hakkama saada, ja uurime, kuidas suhtub kohtunik protsessi osalistesse kõrvaltvaataja pilgu läbi vaadatuna,» tutvustas ta ettevõtmise sisu.

Eestis on 241 kohtunikku ja eesmärk on käia 10. novembriks vähemalt korra kõigi nende istungil. Seni on külastatud rohkem kui 150 istungit ning selgunud on näiteks, et Eestis ei olda harjunud, et kohtuistungid on lahtised.

«Pea iga kord on kohtunik meie vabatahtliku käest küsinud: miks te siin olete? Ometi võivad inimesed avalikul kohtuistungil käia,» ütleb Tammerk ja lisab, et vahel jäävad kohtuistungid ära, aga keegi ei teavita sellest inimesi, nii et nood võivadki istungisaali ukse taha ootama jääda.

Küsimused, millele vabatahtlikul hiljem vastata tuleb, on koostatud nii, et tavainimene neid mõistaks, seal pole juriidilisi termineid. Vabatahtlike kogutud info analüüsitakse ja saadetakse justiitsministeeriumile ja kohtutele järelduste tegemiseks.

Peaasi, et oleks suur huvi

Mõni inimene peab vabatahtlikku tegevust lausa oma elustiiliks. Üks neist on 24-aastane Deivis Treier, kelle igapäevatööks on infosüsteemide arendamine.

Selle kõrvalt jõuab ta tegutseda MTÜ Ökoskaudid juhatuse liikmena, samuti otsib uusi vabatahtlikke, korraldab noorte loodushuviliste ringide tegevust, otsib näiteks ringitööks vajalikke ruume ning juhendab üht noorterühma.

«Lisaks skauditarkuste omandamisele õpivad ökoskaudid taimi tundma ja määrama ning koostavad ka herbaariume – see on sisuliselt süvendatud keskkonnaõpe,» selgitab Treier.

Vabatahtlikuks tööks on palju võimalusi. Ökoskautide juures saavad vabatahtlikud tööd lasteringide juhendajana, laste saatjana üritustel või organisaatorina, kes valmistab ette üritusi. Ainuke tingimus vabatahtlikuks saamisel on suur huvi asja vastu.