Leho Männiksoo
sündinud 12. juunil 1933
kauaaegne Eesti Raadio ajakirjanik ja raadiodramaturg
ajakirja Eesti Jahimees toimetaja
Pirita Vaba Aja Keskuse skautluse koolijuht
pensionär

Leho Männiksoo filmid
Praegune Ökoskautide juht ja endine raadiomees Leho Männiksoo on olnud kähe dokumentaalfilmi stsenaristiks.
"Poiste saar", re?issöör Virve Koppel, (Eesti Telefilm 1977) on film ühe Liivi lahes väikesaarel tegutsenud poistelaagrist. "Filmimehed tegid sinna muidugi jama sisse, sest oli vaja põnevust ja panid sinna nõukogude sõjalaeva, mida filmiti Tallinnas," meenutab Männiksoo. "Tol ajal oli ALMAVÜ sellistest asjadest huvitatud. Poiste saare nimetus elas filmi kaudu mõnda aega edasi."
"Vana paat Matsirannas", rezisöör Raivo Pikner (Eesti Telefilm 1979) räägib Matsi laste suvekodust Pärnumaal, vanast paadist nimega Vappamara.

Sügaval sotsialismiajal tegi ajakirjanik Leho Männiksoo raadiosaadet "Eetris on Eesti Raadio poisteklubi, millest kujunes välja omapärane noorteliikumine.

Poisteklubi

Kuidas sündis poisteklubi?
Poisteklubi saade oli Eesti Raadio algatus 1967. aastast. Õppisin siis Tartus shurnalistikat ja olin sellises seisus, et ei teadnud isegi, millise väljaande juurde jääda. Oli kaks ajakirja ja Eesti Raadio. Ma polnud kunagi mõelnud, et ma raadiosse võiksin minna. See oli nii äkiline. Kutsuti raadiosse ja tehti ettepanek poiste saadet vedada, sest idee oli juba olemas. Toivo Tootsen, Juhan Saar ja Heino Väli olid juba moodustanud vanemate kogu.

Aga vene ajal olid ju pioneerid?
Tollal oli nii, et pioneeriliikumisest võtsid osa põhiliselt tüdrukud ja siis raadiotädid mõtlesid välja, et teeks sellise saate, kus pakuks ka poistele pisut pioneerihõngu.
Nõukogude Liidu pioneerid olid ju metoodika puhtalt üle võtnud skautidelt, panid ainult teise värvi ja ideoloogia juurde ning saidki pioneeriorganisatsiooni. Pioneer on ju väga hea nimetus. Pioneer on see, kes läheb ees. Poiste-saade oli mõeldud kestma paar aastat, kuid kahest aastast sai tegelikult 30, sest saatest kasvas välja poisteklubide liikumine. Raadiosaade koondas enda ümber lisaks veel NLI - Noored Liiklusinspektorid ja teisigi, kokku oma 3000 poissi.

Kuidas punased teisse suhtusid?
Viltu ei vaadanud. Skautidest me poisteklubis muidugi ei rääkinud, aga eks lõkketule ääres räägiti nii üht kui teist. Mina olin enne sõda kokku puutunud noorkotkastega, kuigi ise pole ma noorkotkas olnud, sest olin siis veel liiga väike. Kirjanik Heino Väli torkas mulle kord Lõhavere laagris padja alla raamatu "Eesti skautlikul teel". Ma hakkasin seda seal lugema ja tuli välja, et just seda me teeme! Aga selle raamatu najal sai Poisteklubi just tüüritud skautlikule rajale. Hiljem tuli välja, et Eesti Raadio tollane direktor Ado Slutsk oli ise kunagi Rakveres skaut. Eks mitmed skaudid on teinud pioneeritööd ja teinud seda väga hästi, näiteks loodusteadlase Gustav Vilbaste poeg Gustav Vilbaste. Tema alustas Tagametsas pioneeriaktiivi laagreid. Nii et praegune ESÜ käib mõnes mõttes pioneeriradadel.

Ãœkskord sai poisteklubi otsa?
Organisatsioon lõpetas tegevuse sellepärast, et kadus raadiosaade. Lihtsalt aeg sai ümber. Kõigepealt lõpetasime poisteklubi saate, kuna sinna tuli juurde ka teisi organisatsioone, näiteks NLI, mopeediklubi jne. Muutsime selle infosaateks "Kiikerkava", mis oli suunatud kõikidele. Moskva olümpiamängude ajal oli noortele meremeestele saade "Tormitraavel". Sealt kasvas välja Eesti Raadio Seilajate Selts. See kestis pärast olümpiaregatti veel mitu aastat.
Eesti Vabariigi taassünni järel aga raadio juhtkond - ma ei tea, milline nende aju ehitus on - kaotas laste- ja noortesaated absoluutselt ara. Siis kätkes ka raadio kaudu juhitav poiste-liikumine ja võimalus skautlust propageerida läbi eetri. 1988.aastal moodustasime siiski Poisteliidu, millest kasvas välja Eetserskautide Ühendus, mis hiljem liitus ESÜga. See on omaette peatükk Eesti skaudiliikumises.

Ökoskautlus

Ajakirja Eesti Skaut 2001. aasta aprillinumbris kirjutas Leho Männiksoo, et on juba aastaid mõlgutanud mõtteid ökoskautluse suunas. Ta avastas, et Raplas on sellega juba tegelnud üks vana skautmaser, Looduskaitse Seltsi aseesimees ja endine rindemees Harri Tulp. Ta oli skautide maleva Raplamaa allüksuses selle mõtte teokski teinud, ent tegevus soikus, kuna eestvedaja tervis halvenes. Harri Tulp läks manalateele eelmisel aastal. Männiksoo sai temalt kingiks raamatu "Ökoskaudist ökovallani' mille üheks autoriks oli Tulp ise.

Miks just ökoskautlus?
Keskkonnaprobleemid on päevakorral üha rohkem ja rohkem. Pirita Vaba Aja Keskus tegi ettepaneku, et kas ma ei hakkaks seal poistega tegelema ja nii tegime ökoskautide lipkonna. Mul on tunne, et sel sügisel või järgmisel aastal muutub asi laiemaks, kuna meil on mõte organiseerida malev. Me jäime 2001. aasta üldkogul natuke hiljaks oma ettepanekuga teha ESI) põhikirja parandus, mis annaks võimaluse luua ka erialamalevad.

Mida olete ökoskautidega korda saatnud?
Alustasime 15 poisiga. Möödunud aastal tuli oma rahadega appi Keskkonnainvesteeringute Keskus Eesti Jahimeeste Seltsi kaudu. See andis võimaluse teha Rutjal 50-liikmelise laagri. Tänavu suvel oli Vormsil ökoskautide, noorkotkaste ja noorjahimeeste üle 100 osavõtjaga ühine keskkonnalaager jahinduslikke päevi oli sealhulgas kaks.
Oleme organiseerinud keskkonnaõpet, käinud metsa istutamas ja veel palju muud.

Kes on noorjahimehed?
Ma tegin ettepaneku, et skautluses võiks olla üks eriala - noorjahimees. Näiteks ameerika skaudid otseselt metsas loomi küttimas ei käi, aga õpivad tundma jahitraditsioone ja püsse, millega Metsikus Läänes tegutseti, käivad vanade indiaanlaste radadel. Sealjuures käsutavad nad eestlaetavaid püsse ja valavad ise kuule ning lasevad siluette. Ehitavad kahekorruselisi trapperite onne, kus üleval magatakse, et grislikaru öösel käppa tagumikku ei ajaks. Kas meil ei või midagi taolist olla? Kuigi meil vaadatakse jahimeestele sellise pilguga - nad käivad ju
tapmas - aga skaut on looduse sõber.

Kuidas siis ikkagi istuvad kokku mõisted skaut ja jahimees?
Kes käib talvel metsas loomadele süüa viimas? Jahimees. Vähe olen näinud skaute seda tegemas. Kes hoiab loomade populatsiooni tasakaalus? Üksilves murrab aastas oma 49 kitse. Kes hoiab ilvesed tasakaalus, et osa kitsi ellu jääks? Jahimees. On siis jahimees hea või paha?
Kui inimene loomade populatsiooni ei piira, siis teeb seda loodus ise, kas epideemia, nälja või kiskjate arvu äkilise tõusuga. Noore jahimehe programmis on öeldud, et ta peab tundma bioloogiat, kooslusi, elukeskkonda jpm. Poisid tihtipeale teevad selliseid lõkse, kuhu loom kinni jääb ja piinleb, aga praegu peavad olema sellised lõksud, mis kõhe tapavad.
Käia tapmine näib kergema asjana, aga samas on see ka tapmine. Keegi pole kuulnud, kuidas käia karjub, kui tal konks kõris on. Ta karjub ultraheliga. Mina olen seda kuulnud, kui tegin kord saate ultrahelist, see oli Ameerikas lindistatud kassett. Peale selle on jahindusega seotud ka metsa hoolda mine ja looduse kaitse. Nii et skaut noorjahimehena või vastupidi täidab just skaudiseadusi. Miks mitte need tegevused kokku viia, et eetika metsades paigas oleks?