Juba aastatuhandeid on tuli olnud inimeste jaoks üks tähtis ja vajalik avastus. Tuli kiirendas inimkonna arengut. Tuld silmitsedes tulid neile pähe uued ja põnevad mõtted, mille teostumine aitas üha kindlamalt ellu jääda.

Tuli annab soojust ja valgust, teda käsutatakse söögi valmistamiseks ning riiete kuivatamiseks ja tule ümber on lihtsalt tore istuda. Ka skautidele on tuli tähtis, sest looduses on see üks väheseid energiasaamise viise. Seepärast olen pühendanud selle artikli hundudele, noorskautidele ning skautidele, et tutvustada tuletegemise algtõdesid.

TULEASEME VALIK JA ETTEVALMISTAMINE
Liivasel pinnasel võib tuld teha otse liivale. Teistel juhtudel on vaja esmalt mätas välja lõigata ja asetada tagurpidi, nii säilib ta paremini. Väiksema lõkke puhul peaks 60 cm raadiuselisest ringist piisama. Mätast saab eemaldamisel ka rulli keerata, siis on teda pärast lihtsam tagasi panna. Seejärel kata väljalõigatud kõht võimalusel liivaga. Kui on käepärast kive, aseta ümber lõkke maakividest rant. Kividel ümber lõkke on kaks eesmärki: kujunduslik ja tuleohutusest lähtuv, viimane on muidugi tähtsam.
Kui valid lõkkeplatsi, ara kunagi tee seda liiga lähedale kuivale tulematerjalile (näit. kulu) või soomättale, mis võib juhtida tule kaugele eemale ning leek võib lahvatada seal päevi hiljem ja põleda veel aastaid peale süttimist. Veendu ka selles, et tulease poleks väga tuulises köhas, kus tuul saab sädemeid kaugemale viia. Paksu lume korral puhasta tuleplats lumest ja aseta tuleaseme alla toored puunotid, et tulease oleks lumest kõrgemal, sest lumi võib sulades tule kustutada.

KUSTUTAMINE JA PUHASTAMINE...
Ara jäta lõket kunagi maha ilma kustutamata. Viska alati tuleasemele piisavalt vett. Kuumad söed ja tukid peavad olema täielikult kustunud, nad ei tohi enam hõõguda. Sealjuures ole ettevaatlik, kui valad kuumadele kividele vett, võivad need kududeks puruneda ja tekitada kehavigastusi. Varem eemaldatud mätas aseta tagasi ja trambi kinni. Tulease kata nii, et keegi ei saa aru, et seal üldse tuld on tehtud.

KÜTTEMATERJALI OTSIMINE JA KOGUMINE

Tule tegemine halva või märja ilmaga ei ole lihtne. Algmaterjaliks sobib kuiv puutükk, sellest lõika noaga õhukesed laastud - need lähevad hästi põlema ja võimaliku märgumise puhul kuivavad kiiresti. Mida sügavamalt südamikust lõikad, seda kuivemad saad. Sobib ka kasetoht, mis kuivalt põleb hästi ja ka märjalt rahuldavalt, sest ta sisaldab tõrva. Seejuures jälgi, et ühelt kaselt liiga palju tohtu ei võeta, see kahjustab puud.
Hea algmaterjal on kuiv hein, peenikesed kuuse- või männioksad, puulaastud, kuivad oksad, kuivatatud turbasammal. Lõkkepuu valmista ette enne laagripaika jõudmist ning öösel kata kindlasti kinni. Veel parem, kui on kaasas väike komplekt tule alustamiseks. Komplekti kuuluvad tikud, tükk ajalehepaberit või kuiva heina ning purustatud oksad, pakituna veekindlasse kilekotti.
Halb algmaterjal on noored või toored puud, märg hein, märjad või jämedad oksad jne.

Matkalõke (joonis 1.) on algeline lõkketüüp juba aegade hämarusest. Matkalõke ei vaja öö jooksul kohendamist, sest ta põleb ise tasapisi ja annab lõkke ääres magajale soojuse ja hea une.

LÕKKEKOHA VALIK
Lõkkekoht peab olema magamisasemest u. 50 cm kõrgemal, et soojus jõuaks ka magamisaseme kaugeimasse otsa (pildil 1. kriipsjoon), vastasel juhul soojeneb ainult magaja pea. Tähtis tegur, mida tuleb lõkkekoha valikul arvestada, on tuule suund, mis peaks olema magamiskoha suhtes risti (pildil 2.). Muidu puhub tuul suitsu ja sädemed otse magamisvarju alla. Pea ja lõkke vahe peab olema 1,5 m ning nende vahel kaitsebarjäär (pildil 2.). Katuse võib teha telkmantlist või suuremast kiletükist, ning selle kõrgeim serv peaks olema natukene kõrgemal lõkke ülemisest servast.

LÕKE
Lõkkepuit peab olema toores, ümar männipuit ilma oksteta. Halgude käsutamisel tekib palju sädemeid, mis võivad lennata kaugele ja tekitada tuleohtu. Puidu paksus ja kvaliteet nagu ka tuulesuund määravad ara lõkke põlemise aja. Rusikareegel: palk põleb umbes 2,5 cm tunnis ja näiteks 25 cm jämedune palgiots põleb seega ca 10 tundi. Lõkke laiust saab määrata traditsiooniliselt: ühe ööbija kohta kirvevarre pikkune palk. Näiteks kolme ööbija ja 10-tunnise uinaku jaoks on vaja 25 cm jämedust ja kolme kirvevarre (u. 180 cm) pikkust palki. Kui tuul on liiga tugev, ei taha lõke hästi põleda, sest tuli on ebaühtlane. Sellisel juhul lisa lõkke otste poole täiendavaid tuule varje või -seinu.

MATKALÕKKE VALMISTAMINE

Puud paiguta alustele üksteise peale. Alustesse ja alumisse palgiotsa lõika tapid fikseerimiseks. Palkide vahel aseta risti plokid, et palgid kokku ei puutuks. Palgijuppe eraldavad plokid võiksid olla 3 cm jämedused (pilt 2). Ülemine neist fikseeri tugikaikaga ja kinnita naelaga. Kaigas peab olema piisavalt pikk (vähemalt 4 m), et fikseerida palki ka siis, kui see muutub peenemaks. Kui käsutad lühemat kaigast, peab palgijupi ka horisontaalselt kinnitama. Alumise kõrval asetsev tugikaigas peab takistama lõkke ümberkukkumist.

LÕKKE SÜÜTAMINE
Pealmise palgijupi sisse võib allapoole saagida sooned, et tuli kergemini sütiks. Esiteks vesta palju tulehakatist ja peenikesi halge ja aseta nad kähe suure halu vahele. Süütamist alusta allatuult ning liiguta põlevat tikku mööda lõket edasi, et kogu tulehakatis sütiks. Kui palgijupid põlevad, võib ülejäänud tulehakatise eemaldada. Vaheplokkide paksusega saab leegi suurust reguleerida. Hiljem, kui neid enam vaja pole, võib nad üldse eemaldada.

LÕKETEGA SEONDUV OHUTUSE TAGAMINE
Väliööbimine pole mõeldud kogemusteta matkajale. Eriti kui tal puuduvad algteadmised puude käsutamisest ja lõkkega ümberkäimisest. Kogemused tulevad pikapeale. Romantiline unistus lõkketulest võib ühel hetkel muutuda õudusunenäoks.
Tule ääres magamine, tänu moodsale nailonvarustusele on palju ohtlikum, kui vanasti. Juba mõnest sädemest piisab, et nüüdisaegse varustusega matkaja elusaks tõrvikuks muuta. Mitmetest aukudest magamiskotis ja varustuses ei tasu rääkidagi.
Sellepärast jälgi tuleohutusreegleid eriti hoolega!