Mõelgem ajaloole ja nentigem - meid on aina vallutatud ja valitsetud, allutada aga ei ole ükski võõrvõim meid suutnud. Kui näiteks linnades kadaklus pead tõstis ja keegi ei tahtnud olla eesti mats, siis oli just viimane see, kes rahvast ja maad alal hoidis. Nii on olnud sajandeid. Tänagi oleme suutnud säilitada puhta õhu ja vee, kaitsva metsasalu ja peresid kooshoidva kodumuru. Ent raha võimu aiva tungivama rünnakuga meie hingedele oleme juba kaotamas paljugi alalhoidlikkusest, mis meid väikerahvana siiani säilitada on suutnud. Kas suudame ka edaspidi vastu pidada, see on suures osas meie endi kätes.

"Ökoskaut 2002 - noorjahimees"

Mitmest ajakirja numbrist on tuttav selle projekti nimetus, milles sisaldub ka üleskutse olla ühe tulevikku suunatud protsessi algatajate seas. Juba alguses oli tegijatele selge-ees seisab huvipakkuv eksperiment, mille käigus on sihikul neli sihtgruppi - ökoskaudid, noorkotkad, noorjahimehed ja projektiga kaasa haaratud organiseerumata poisid- ning tüdrukud. Viimaseid tuli laagrisse ainult neli.

Suurem osa sellest keskkonnaalasest programmist on tänaseks ellu viidud. Järjekordselt selgus, et lihtsam on metsas saaklooma küttimist õpetada kui luua organisatsiooniline alus järelkasvule looduses ja arusaamiseks metsades toimuvatest protsessidest, järelduste tegemiseks ning loodusega kokkusulava elulaadi omaksvõtmisest. Iga organiseerumine nõuab etteotsa laia silmaringiga ja laiemate oskustega, pedagoogivõimetega juhte. Neid napib kõikjal, pealegi on nad stimuleerimata, liialt igapäevaprobleemidega koormatud. Mitmeid kordi on jahimeeste kokkutulekutel nenditud, et Eesti Jahimeeste Seltsi liikmeskonna näol on meie riigis tegemist ühe suurema relvastatud jõuga, kel kodus tulirelv, ja samas ka selle meisterlik kasutaja. Sellest ei saa loomulikult aga järeldada, et Eestimaa rahvastik koosnebki ainult jahimeestest. Kaugel sellest. Kuidas aga saavutada vajaduste, arusaamade ja suhete säiluv tasakaal nii praegu kui tulevikus?
Siit tulenebki tõsisem suhtumine noorsoosse kui tuleviku ühiskonna hoidjasse ja kujundajasse, kelle tegevus ei jäta sugugi puutumata ka neid, kes täies elujõus täna ühiskonnas toimivaid protsesse juhivad või ellu viivad. Euroopa Liidugi suhtes on juba noored aktiivselt sõna võtmas, rääkimata siseriiklikest probleemidest. Nooruse tulisusele tuleb liita elukogemus ja siin ongi need kuumad kokkupuutepunktid, mis jahimehigi ikka tihedamalt puudutavad. Oma kogemused ja oskused ning looduse tundmine on vaja edasi anda. Vajalikud uued mõisted ja teadmised aga enesele selgeks teha. On ju maailm täna avatum ja keerukamgi kui lähiminevikus. Noorte kokkutulekul Vormsil olid jahindusest seekord köhal Harju, Saare ja Lääne-Viru esindajad. Arvan, et Eesti Jahimeeste Seltsi organiseerunud noorsootöö nihkus ehk kukesammukese võrra edasi, kuigi tegemist oli puhta entusiasmiga. Mis saab edasi?

Praostkonna laulupäeval ka president Arnold Rüütel

Vormsi vallavanem Ants Varblane kutsus laagrirahvast kohalikul praostkonna laulupäeval osalema. Skaudid sõidutasid köhale oma orkestri ja laagri köök keetis laulupäevalistele suppi. Selle tasuks jäi vallale laagri tarvis Kaitseliidult laenatud välikatelde ja suure telgi ülevedu.
Kuna rongkäigust said osa võtta vaid vormikandvad laagrilised, tulidki 29. juulil ühisesse rivvi ökoskaudid, noorkotkad ja ühtses vormis köhale saabunud Tornimäe noorjahimehed. Viimased olid ainsad jahiseltside esindajatest, kes avaldasid soovi teha laagri kaasa täies kestvuses - st nädal. Sündmuse pidulikkust kergitas Eesti Vabariigi presidendi Arnold Rüütli ja tema abikaasa kohalolek. Presidendile hakkas silma Vabadussõja mälestusmärgi juurde auvahtkonnana ülesrivistunud skautide ja noorkotkaste rivi ning ta tervitas neid ning vestles pikalt laagrivanemaga. Mälestuseks sellest kohtumisest jäi presidendile keskkonnalaagri kaelarätt ökoskautide käisemärgiga.

Tulikuumad matkapäevad

Laagrielu vallandus 30. juulil. Kahepäevase väliööbimise ja matkaga. Ettevalmistusi matkaks juhtis vanakotkas Harri Henn Kaitseliidust. Jaguneti 4 grupiks, neist kahes olid kogenumad kaardilugejad-orienteerujad ja teised pidid neile järgnema teemärkidele toetudes. Igas kontrollpunktis leidus mingi looduslik eripära, kas siis oli seal orhideede kasvukoht, korallriff või paik, kus olid selgitusi jagamas kohalikud loodusetundjad. Tuli jälgida maastikku, loodust, loomi, linde ja nende esinemine matkapäevikus ara märkida. Grupid pidid liikuma üksteisele vastu, ühed ida, teised lääne suunast ettenähtud matka-marsruuti läbides ja kohtuma väliööbimiseks määratud köhal Rälbys. Nii said grupid nimetused: Ida I, Ida II ning Lääne I ja Lääne II. Starditi kasvavas kuumuses, taevaveerel äike mürisemas ja õhus sumisemas mitmesugused putukad. Laagri juhtkond meedikuga olid häireolukorras ja autod valmis iga hetk välja sõitma, et nõrgemaid rajalt ara tuua või neile abi anda. Matkale minejaid oli erinevaid. Tornimäe noorjahimehed olid enne teele asumist veidi nurisenud, et matk näib kerge jalutuskäiguna looduses. Kuid arvestada tuli ka nendega, kes olid tulnud laagrisse oma mehisust proovile panema ja kel puudusid rängemate matkamarsruutide kogemused. Kuumad ilmad aga tegidmatka tavalisest raskemaks ka kogenud metsaskäijatele. Kaks päeva hoidis juhtkond võistlejaid kontrolli all ja kui välja arvata herilasepessa sattunud matkamehele arstiabi andmine kohalikus ambulatooriumis, siis midagi tõsist ei juhtunud. Vapralt tegid oma 20-kilomeetrise päevateekonna läbi isegi kõige nooremad laagrihundud, kellele oli arvestatud läbida vaid pool marsruudist. Ööbimiskohta jõudsid nad isegi reipamatena kui suuremad rännumehed.

Keskkonnalaager ja noorjahimeeste kokkutulek

Laagri programmis oli kavandatud ökolaagri üleminek noorjahimeeste kokkutulekuks 2. augustil. Selleks oli tegevustikku lülitatud jahinduspäevad ja kava, mis jäljendas jahimeeste kokkutulekutel korraldatavaid võistlusi. Toimusid laskevõistlused, mitmevõistlus ja viktoriin. Iga soovija võis jalgrattal sõita ka kombineeritud vigurkrossirada. Harju võistkond organiseeris spinnigu heitmise. Kalapüük ebaõnnestus, sest kala lihtsalt ei võtnud: poisid leotasid õngi meres muidugi lootusrikkalt ja pikalt.
Viimasel laagripäeval oli värav lahti lapsevanematele, kes seda päeva käsutasid Vormsi saarega tutvumiseks juba omaenda pereliikmest vilunud retkejuhti käe all. Oli ju kahepäevane matk sellest osasvõtjatele andnud Vormsi saare kohta päris põhjalikke teadmisi. Ja lõppeks tuli autasustamine, laagrilipu langetamine, laagriplatsi korrastamine ning asjade kokkupakkimine. Paljudki kohalesõitnud lapsevanematest, kelle pojad esmakordselt sellisest telklaagrist osa võtsid, tänasid korraldajaid mehise laagri eest ja lubasid noori ka edaspidi saata taolistest ettevõtmistest osa võtma.

Tulemused ja järeldused

Laagris kohtusid nelja eri noortegrupi esindajad: noorjahimehed, ökoskaudid, noorkotkad ja lihtsalt laagrisse tulnud noorukid. Laagri kaelarätt liitis nad üheks, kus igaüks andis teistele midagi oma oskustest ning sai tutvustada oma organisatsiooni eesmärke ja ideaale. Koostöö sujus ja tekkis ka edaspidiste ühisürituste korraldamise soov. Juhtide vahel arenesid tulusad kontaktid ja arusaam, et meil on ühised eesmärgid, mida saab ellu viia vaid erinevaid teadmisi, oskusi ja vahendeid liites. Veendusime, et meetod "õpime tegutsedes" on vajalik nii skautidele, noorkotkastele kui noorjahimeestele. Leidsime ka, et hädasti oleks tarvis koostada vastav käsiraamat noortejuhile, kus oleks kirjas eelmainitud organisatsioonide kogemused ja juhised noorsootöö jaoks. Märgi "Noorjahimees" statuut nõuab koostamist, kinnitamist ja erialana sisseviimist peale noorjahimeeste ka ökoskautidele ja noorkotkastele, kes saaksid läbida siis ka vastavad katsed. Ütleme tänusõnad noorkotkaste juhile Harri Hennule, noorjahimeeste juhtidele Raivo Reinartile ja Aldo Laidile laager-kokkutuleku kordamineku eest. Täname Läänemaa ja Vormsi jahimehi koostöö eest laagri korraldamisel, samuti Vormsi Jahiseltsi ja valda ning Läänemaa Kaitseliidu juhtkonda materiaalse abi eest. Projekti läbiviimiseks andis oma toe Keskkonnainvesteeringute Keskus, milleta poleks seda alustada saanudki. Samuti olid projektile tugevaks toeks EJS ning EJSL ja lapsevanemad. Jääb loota, et algatatud üritus ei sure, muutes ehk vaid vorme, jätkub ka edaspidi. Ootame edasiviivat kriitikat tänavuseks aastaks lõppeva programmi läbiviimise kohta ning nii mõtteid, kui ka soovitusi edaspidiseks.

Kuna laagri viimased noorjahimeeste kokkutulekuks nimetatud päevad paraku täit kokkutuleku mõõtu välja ei andnud, ei selgitatud seekord ka kokkutuleku üldvõitjat. See omanäoline algatus, millest osavõtjaid kogunes siiski üle saja, on tagantjärele toimetuseni jõudnud vastukajade põhjal loetud korda läinuks ja siit on juba edasiarenguks mitmeid võimalusi ning arutlusruumi.