Rõuge vallas Mäe-Kiidil jätkub noortelaager, kus kümne päeva jooksul õpitakse rakendama omandatud teadmisi loodusest ja tegeldakse sportliku meelelahutusega.
Ökoskaut-noorjahimees - just sellise nimetuse on pannud korraldajad tänavusele laagrile. Nagu nimigi ütleb, on tegu keskkonnaskautidega, kes pööravad erilist tähelepanu just looduse tundmisele ja väärtustamisele ning elukeskkonna säästmisele. Kuna ökoskaute toetab Eesti Jahimeeste Selts, lihvitakse laagris ka jahioskusi, alates jälgede tundmisest ja lõpetades jahipüssist laskmisega.
Laagrivanem Leho Männiksoo on noortega tegelnud juba 1967. aastast. Nõukogude ajal ei saanud tema juhitud noorteliikumist mõistetavatel põhjustel skautluseks nimetada. Sisu poolest oli tegemist siiski skautlusega, või nagu ütleb Männiksoo ise - variskautlusega.
Tänavu toimub Männiksoo juhendamise all juba neljas üle-eestiline laager. Tegu pole skaudilaagriga sõna otseses mõttes - enamik laagrilisi pole organisatsiooni liikmed. Küll on aga skaudid laagri korraldajad.
Tänavuses laagris MäeKiidil on koos 95 noort Eesti eri paigust. Rõuge valiti laagripaigaks, kuna Lõuna-Eestis pole veel käidud. "Olemegi võtnud suunaks teha iga laager erineva loodusega paigas," sõnas Männiksoo.
Teisipäeval ja kolmapäeval käisid laagrilised matkal. Kahe päeva jooksul läbiti jalgsi umbes 30 kilomeetrit. Kontrollpunktides tulid täita ülesandeid: näiteks pidid noored käepärastest vahenditest ehitama ojale vesiratta, et mõista hüdroenergia põhitõdesid. "Tavaliselt on matkad paarkümmend kilomeetrit pikemad, tänavu oli selleks lihtsalt liiga palav," lisas Männiksoo.
Laagri kavas on skautlikud-sportlikud tegevused: harjutatakse laskmist, lõkke tegemist, tutvutakse ümbruskonna loodusega. Traditsiooniliselt tehakse ka skaudi heategu - midagi positiivset laagri ümbruses, kas siis heakorrastatakse, ehitatakse või ollakse kasulikud mõnel muul moel.
Laagri tegevusjuhi Lauri Läänemetsa sõnul teeb tänavuse laagri aja- ja tegevuskavas omad korrektiivid ilm: 30kraadise kuumaga lihtsalt ei jõua nii palju rassida ja iga natukese aja tagant peab end ujumisega jahutama.
"Kodus pole midagi teha, siin saan ise otsustada," oli Tallinnast Piritalt laagrisse tulnud Kristjan (10) rahul.
Läänemetsa sõnul on noortel otsustamisvabadust üsna palju, sest laagris ei valitse militaarne kord. "Siiski on meil omad meetmed ülemeelikuse ohjeldamiseks," lisas ta ja rääkis loo, kuidas öörahu rikkujad pidid läbima mitmekilomeetrise matka, et mõned käbid maha matta. "Rännak täitis oma eesmärgi ning tagasi tulles jäid kõik magama," oli Läänemets rahul.
Küsimusele, kas ligi saja 10-16aastase noorega probleeme ei teki, vastas Leho Männiksoo, et vahel on tõesti ette tulnud ka tõsisemaid korrarikkumisi. Nii jõi üks murdeeas noormees ennast kord purju, vanemad kutsuti järele ning ta saadeti ilma pikema jututa koju. "Ega ta tahtnudki siin olla, ta oli vägisi siia saadetud," nägi laagrivanem nooruki käitumises vastuhakku pigem oma vanematele.
Üks vähestest laagris olnud tüdrukutest, Karolin (15) Tallinnast, jäi toimuvaga rahule. "Võiks isegi pikem olla," ei häirinud teda kümnepäevane telgis elamine. Ainuke, mis teda ja ka teisi laagrilisi veidi segab, on liigne palavus.