Ökoskautide kodulehekülje banner Eesti keeles In English

Artiklid meist ja meie tegemistest

Eesti Skaut, 15. dets 2003, Lauri Malmbergi kroonikast

Merekarud tatsavad jäljed Aegnale

Lehekülgi Lauri Malmbergi KROONIKAST, mille kirjutamist ta alustas septembrikuus 2002.

 

2003 AASTA. AEGNA.
25. juuni, kolmapäev

Me saime kokku Pirita noortekeskuse (PANK) juures. Maidu isa viis meid Aegnale. Sõit kestis 2 tundi. Laagri tegime metsavahimaja kanti. Kõhe tegime presendist varjualuse ja siis sõime võileibu. Mait ja Kristjan läksid ujuma. Mina (Lauri) ja Angela läksime Aegnat avastama. Kõigepealt läksime läbi metsa, kus avastasime seente leiukoha ning otsustasime hiljem korjama tulla.
Liikusime edasi ja jõudsime Küla niidu teele. Kõmpisime edasi ja nägime kena maja. Uudishimu oli meist tugevam ja me vaatasime majas veidi ringi. Lahe maja oli. Mööbel oli enamuses alles ja isegi SAT oli. Kõndisime edasi ja jätsime teemärke maha. Jõudsime peateele, Tagamaa teele. Seal märkasime traktorit. Läksime mööda Tagamaa teed edasi ja jõudsime lõpuks söökla juurde. Söökla vaatasime üle. Päris korralik oli. Me leidsime kraani, kust tuli kahtlast vett, igaks juhuks ei võtnud. Siis saime aru, et olime valesse kohta tulnud.
Me pidime siis veidi tagasi kõmpima. Tee peal jäi meile üks korterelamu ette ja me vaatasime veidi sealgi ringi. Seal oli kaev küll, aga vett ei olnud. Seejärel kõndisime sadamasse, et vaadata silti, kuhu jääb baar. Suundusimegi baari poole, kui me aga köhale jõudsime, ei olnud seal kedagi. Ainult tite karjumist oli kuulda. Tegime baarile tiiru peale ja märkasime, et tagauks oli lahti. Läksime sisse ja võtsime sealt vett. Vesi oli veidi jahu maitsega.
Hakkas vihma tibutama. Me kiirustasime laagrisse tagasi. Tee peale jäi veel üks kena maja ja vaatasime sellegi üle. Nägime seal ka üht kohalikku. Ajasime temaga veidi juttu. Laagi poole minnes nägime sadama lähedal ühte kahtlast maja. Maja oli tühje viinapudeleid täis. Me arvasime, et see on kohalik viinavabrik, aga see ostutus klaastaara kogumise punktiks.
Tagasi läksime mere äärest. Käisime surnuaeda vaatamas. Jõudsime seejärel laagrisse tagasi. Tegime süüa, sõime ja läksime magama, sest luureretk saarel oli osutunud päris väsitavaks.

27. juuni, neljapäev

Hommikul ärkasime kell 6.00. Kõik teised veel magasid. Valmistasime hommikusöögi. Tõime vett laagrisse. Tegime tutvust naabritega. Nad käisid kalal ja näitasid oma saaki. Läksime nüüd Aegna läänepoolset osa uurima. Käisime vaatamas patareid nr 3 ja Järve sood. Suundusime laagrisse tagasi. Tegime süüa ja sõime. Pakkisime laagri ja kotid. Läksime nüüd kõik koos matkale, et saart veelgi rohkem tundma õppida. Tahtsime Aegnale ringi peale teha mööda rannajoont. Käisime Pardi lõukas, Lemmiku ninas, sööklas, patarei nr 1 ja nr 2 asukohas, jahimehe majas, baaris ning jõudsime sadamasse. Ujusime higi maha ja jäime Mait-Johannese isa ootama, kes pidi meile jahiga järele tulema. Lõpuks ta jõudiski õhtul kui kell oli juba kaheksa.
(NB! Aegna laagrikroonika jätkub Prangli laagri-kroonikaga, sest otsustasime järgmisel päeval ka Prangli saare läbi uurida).

Lauri Malmbergist (pildil paremal all) on kasvanud välja Merekarude kroonikakirjutaja ja ettevõtmiste algataja. Möödunud suve jooksul jõudsid nad telgid üles panna veel Prangli saarel, Porkunis, käia veelkord ehituslaagris Aegnal ning muidugi osa võtta ökoskautide-noorjahimeeste suvelaagrist Mäekiidil Võrumaal.

 

pdf Vaata artiklit Adober Reader PDF-failina

Kasutaja
Parool

Unustasin parooli
Juhuslik pilt galeriist