Pirita ökoskaut Doris Treier sai skaudiks tänu oma vennale, kes õe kunagi laagrisse kaasa kutsus. “Sealt jäi pisik külge. Ja millistele tüdrukutele ei meeldiks olla ümbritsetud tublidest ja viisakatest poistest?” põhjendas Treier skaudiks hakkamist.

Skautlus kui eluviis
Et skaudiks saada, tuleb esialgu omandada üldisemad teadmised skautluse ja Eesti üldajaloo kohta. Näiteks peab skaudiks pürgi-ja teadma Eesti lipu saamislugu.
Skaute ühendab soov kuuluda aateliste vaadetega grupeeringusse, ennast seeläbi teostada ja ühiskondlikult kasulik olla. Skaudid hangivad koondustel teoreetilisi teadmisi looduse, esmaabi, metsatarkuste jms kohta ning suvel toimuvates laagrites rakendavad õpitu praktikasse. Lisaks väärtustatakse perekonda, tervisehoidu, loodus- ja keskkonnakaitset ja rahu toetamist. Ökoskaudid teevad läbi ka eriväljaõppe, milles on põhirõhk keskkonna- ja looduskaitsel. Praegu näiteks on ökoskaudid seotud pandipakendi projektiga. “Olime paaril päeval vabatahtlikena pandipakendi automaatvastuvõtjate juures ja õpetasime, kuidas neid tuleb kasutada,” jutustas Treier. Noored peavad skautide reegleid au sees ka väljaspool liikumist. Kuid mitte alati ei satu organisatsiooni õige inimene. See, kellele ei sobi skautluse reeglid, ei ole hea skaut. “Skautlus on ikka pigem eluviis kui harrastus, sest reeglitest tuleb kinni pidada ka väljaspool koonduseid ja laagreid,” ütles Treier. Loomulikult ei puudu skautide kogunemistelt ka naljaviskamine. “Suvelaagrites on ikka kõvasti nalja saanud! Ettekavatsetud ööhäired on alati väga vägevad,” kinnitas Treier ja jutustas eelmisel aastal Soome suurlaagris toimunud jalgpallimatšist, kus osalejatel olid plasttopsidest prillid ees. “Eesti, muide, võitis!” Ja Aegna saarel ei suutnud skaudid leida puhast vett, mistõttu pidid makarone merevees keetma.

Kogub populaarsust
Ka Dorise vennal, ökoskautide juhil, Deivis Treieril on ööhäiretest mitmeid häid lugusid rääkida. Kord kutsuti ööhäireks kohale isegi näitlejad, kes mängisid päästetöötajaid ja õnnetuses kannatanuid. “Kuna tegevus näis väga reaalne, jäi enamik laagrilisi kõike kohe uskuma,” jutustas Deivis Treier. Kannatanud toimetati laagri meditsiinipunkti ning justkui põlevad lennukirusud kustutati. Doris Treieri sõnul paistab skautlus populaarsust koguvat. Eesti noorte kuuluvusvajadus ei ole sugugi väiksem kui kümneid aastaid tagasi, ent võimalusi vaba aja sisustamiseks on tänapäeva noortele tunduvalt rohkem. Skautlus kui üks vanimaid ühistegevuse variante on pika ajaloo vältel välja kujundanud erinäolise struktuuri ja vaated, mille järgijate hulk maailmas üha kasvab. Kõik Eesti skaudid kuuluvad Eesti Skautide Ühingusse. Sealt edasi jagunetakse malevatesse, lipkondadesse, skaudirühmadesse või hundukarjadesse. Eraldi tegutsevad veel vanemskautide klubi, vanade skautide pered ja skautmasterite kogu. Algselt olid skaudid ja gaidid küll väga rangelt eraldiseisvad organisatsioonid, ent ajapikku on need väärtused muutunud. Skautide liikumise algataja Briti armee kindral Lord Robert Stephenson Smyth Baden-Powell leidis omal ajal, et tütarlapsed ja noormehed vajavad sootuks erinevat kasvatust ja seetõttu võttis neidudest huvilised oma hoole alla tema õde.

Skautide reegleid tuleb hoolsalt järgida ka igapäevaelus
Skautlik liikumine algas 1907. Inglismaal. 1912. alustasid Eestis esimesed skaudiüksused. 1922. loodi Skautide Maailmaorganisatsioon, mille üks asutajaliige oli Eesti Skautide Malev. 1940. keelustati Eestis skautlik liikumine. 1988. skautlik liikumine Eestis taastati ja 1995. loodi Eesti Skautide Ühing, mis alates 1996. kuulub Skautide Maailmaorganisatsiooni.